Traditsioonid
SÜGIS
Miikaeliaeg ja “meeltetuba”
Traditsiooniliselt on septembri viimane nädal kooli Miikaelinädal, kus toimuvad meeltekoolitustuba, katkumäng, aarete otsimise mäng ning õhtune vaatemäng “Miika võitlus draakoniga”.
Mihklipäev (29.september) langeb põhjapoolkeral sügisesse. Miikaeli püha on julguse ja tahte kasvatamise püha. Miikael on valguse ingel, peaingel, kes juhib issanda vägesid. Ta on Kristuse sõdalane, kes võitleb lohega. Selle püha teemaks on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. Seda vahendatakse läbi legendi, kus vapper rüütel võitleb lohega ja päästab printsessi. Iseloomuomadusteks, millele tähelepanu pööratakse, on julgus, rüütelikkus ja tahtejõud.
Meeltetuba on koht, kus igaühel tekib küsimus: Mida tunnevad teised meeled, kui nägemine välja lülitada? Suur julgus ja usaldus on vastu võtta seda, mida on võimalik kogeda oma ülejäänud meeltega.
Õhtune vaatemäng “Miika võitlus draakoniga” toimub sellel aastal juba 8 korda. Tuline vaatemäng on kogu Miikaelinädala kulminatsioon. Lavastuses on kaastegevad õpilased, lapsevanemad, õpetajad ning kõik pealtvaatajad. Lauldakse Miikaeli laule retsiteeritakse Doris Kareva luuletust “Püha Miikaeli mõõk”, põristatakse trumme, toimub sauavõitlus ning ilutulestik. Loos on printsess, suur draakon, pisikesed draakonid, Miikael. Loo lõpus seob printsess suure draakoni, oma draakonid aga igaüks ise.
TALV
Advendiaeg algab Jõuluspiraaliga. Sellesse aega jääb veel Nikolausi külaskäik, hommikused jõulu-kooslaulmised, jõulumeisterdamised, ühine jõululõuna ning etendus "Oberuferi jõulumäng".
Oberuferi jõulumängud
Kunagi 16. või varasel 17. sajandil kolis seltskond sakslasi Constance järve äärest Austriasse Daunuba jõel asuvale väikesele Oberuferi saarele ning tõi endaga kaasa religioossete mängude sarja, mille nad olid oma esivanematelt pärinud. See saarel elav kogukond kandis mänge sajandeid muutumatult suulise traditsiooni teel edasi. Suure piduliku pasunamängu ning pillerkaariga liikus seltskond lauldes läbi linna ning juhtis linnarahva etendusele. Mängud tähistavad Jeesuse sündi ning neis on läbi põimunud särav rahvalik huumor ja sügav aukartus.
Paradiisi mäng on nagu sissejuhatus, esitab Aadama ja Eva Paradiisist väljaajamise loo koos lubadusega saada tulevikus Kristuse poolt päästetud. Karjuste mäng kirjeldab Jeesuse sündi laudas, kelle leidis karjuste seltskond. Kuningate mäng kirjeldab kolme kuninga külastust inimeste kuninga sünnikohta, samuti Herodese mõrtsukalikku katset nurjata Jeesuse missioon.
Need mängud koguti ja pandi esmakordselt kirja 19. sajandil Karl Julius Shroer’i poolt, kes oli üks Rudolf Steineri õpetajaid. Nad on ainulaadne keskaegsete müsteeriumimängude pärand.
