Johannese Kool Rosmal

Teated

Tutvustus

Ajalugu

Kui midagi uut alustatakse, on selle taga kindlasti tahtmine seniolnut muuta, täiendada, arendada. Võib küsida, kuhu me liigume? Kus oleme praegu ja kuhu võiksime edasi minna?

Igal ajal on inimesel omad küsimused ja ülesanded. Missugused ülesanded on 21. sajandil tegutsevate inimeste ees? Mida ootab tulevik meie lastelt? Missugused võimed võiksid inimesel areneda, missuguseid võimeid tal veel pole? Kas inimene mõistab oma olemust, oma ümbrust, maailma? Kas teame sellest kõik? Kuidas võiks kulgeda koostöö inimeste vahel järgmisel sajandil? Missugust kooli tahame oma lastele?

Niisugused küsimused seisid minugi ees, kui 1988. aastal tõi suur vabaduspüüdlus Eestimaale erinevaid ideid ja võimalusi. Hariduses kõneldi rahvuskoolist, vajadusest muutuda nii sisemiselt, metoodilis-didaktiliselt kui ka väliselt, organisatsiooniliselt. Ühes olin kindel, oma lastele poleks ma sellist kooli, milles ise õppisin ja kunagi õpetasin, soovinud. Tundsin, et lastel on võimeid, mille väljaarendamist ning arvestamist kool ei pea tarvilikuks. Kuid mitte ainult teadmine pole kogu tarkus. Tarkus seisneb ka tundmises, oskustes, empaatiavõimes, initsiatiivis. Seega kogu inimeses.

Aeg andis võimaluse valida vastavalt oma tõekspidamistele ja maailmavaatele sobiva pedagoogika. Selgus tuli Rohelise Liikumise ideaalidesse süvenedes. Paljude reformpedagoogikate hulgas oli vastuvõetav ja tundus minu jaoks ainsana põhjendatud olevat waldorfpedagoogika. Ja et waldorfkoolid tegutsevad maailmas 75 aastat ja et neid aina juurde sünnib, oli minulgi võimalik nendega lähemalt tutvuda.

Kooli asutamisele eelnes poolteist aastat uurimistööd ja enesetäiendust, aga ka organiseerimist, ehitustegevust. Tampere kooli õpetajate poolt viidi Tallinnas läbi esimene waldorfpedagoogika seminar Eestis. Seal said oma esimese sellelaadse hariduse mitmed meie kooli praegused õpetajad. Abi tuli ka kooliehitusele. Mitmele meie uuest koolist huvitatud ja algatus rühma liitunud lapsevanemale oli suureks toeks tollane Põlva rajoonijuht hr. Aarne Vainokivi. Tänu temale saime loa ehitada ja ka raha ehituseks. Nii võisime alustada Johannes Käisi sünnikodu taastmist Rosma külas.

Selles majas oli asunud kunagi rahvaalgatuse korras loodud külakool. Ja ajalugu kordub. Lapsevanemaid tuli nüüdki kooli rajamise juurde. Ühiseks eesmärgiks - anda oma lastele mitmekülgne, hea haridus, nii et nad tulevikus oma eluga toime tuleksid, oma eluülesandeid suudaksid lahendada.

Kai Mets, kooli asutaja ja esimene õpetaja

*************************************************************

Intervjuu kooli 15.aastapäeval

10 küsimust õpetaja Heli Kudule.

1. Johannese Kool Rosmal. Miks ja milleks?
Eelkõige sellepärast, et 15 aastat tagasi leidus Põlvas inimesi, lapsevanemaid, kes seda kooli tahtsid. Neid leidub tänaseni. Teiseks - valikuvõimalus. Valikud panevad inimesi mõtlema. Valides tuleb ise otsustada ja läbi otsustamise sünnib ka vastutus. Ka hariduses peab olema võimalik erinevate teede valik. Eesmärk on ikka üks - Inimeseks kasvamine.

2. Mis ühendab teid tavapärase riigikooliga?
See, et oleme 9-klassiline põhiharidust andev kool ning 9. klassi lõpetajad teevad meilgi tavapärased lõpueksamid.

3. Mis eristab?
Välise poole pealt õppemaks, sest meie tegevust reguleerib erakooli seadustik. Sisulise poole pealt kõik see, mis mahub üldnimetuse waldorfpedagoogika alla.

4. Waldorfpedagoogika - mis see on?
Waldorfpedagoogika on möödunud sajandi alguses Saksamaalt alguse saanud ning rahvakoolidele mõeldud õpetamisviis, mis baseerub Rudolf Steineri poolt väljatöötatud inimeseõpetusele. Et inimeses eksisteerivad koos keha, hing ja vaim, ei tohiks tänapäeva inimesi enam śokeerida. Püüame oma õpetuses sellest lähtuda ning tasakaalu leida.

5. Kuidas see igapäevaelus väljendub?
Me teeme väga palju asju praktiliselt, omal nahal läbi. Meil on tavakooliga võrreldes suurem rõhk kunsti- ja käsitööainetel. Me püüame, et õpetus puudutaks ka hinge ning õpilane oleks aktiivne osaleja. Me lihtsalt võtame aega oluliste asjade jaoks.

6. Aga õppekava nõudmised, üleminekukatsed, tulevased riigieksamid?
Kaheksa lendu tublisid vilistlasi on ka selle hirmu hajutanud. Kõik nad on hakkama saanud.

7. Mis sind kooli juurde tõi?
Huvi pedagoogika vastu ja oma laps pidi kooli minema. Alustasin, tõsi küll, waldorflasteaia kasvatajana. Vahepeal jõudsin neli aastat kooliõpetaja olla, nüüd töötan taas kooli juurde loodud lasteaias.

8. Mida õpetas sulle lasteaia kogemus?
1) olukordi loob kasvataja,
2) oluline on hea suhe lapsevanematega,
3) lapsed on väga toredad, siirad ja usaldavad, nendega on puhas rõõm töötada,
4) olulisem kui MIS on väikelaste puhul KUIDAS,
5) see, mida pakutakse välja lasteaia õppekava näol, on äärmiselt lapsekauge.

9. Kas Johannese Kool Rosmal on nüüd, 15-aastasena, valmis?
Kaugeltki mitte. Meil on suured plaanid. Ja kindlasti saab kooli teine sünd toimuma siis, kui õpetajateks-lapsevanemateks tulevad need, kes ise waldorfkoolis käinud.

10. Veel midagi?
Mul on hea meel, et oleme olemas.

Tutvustus

2010